Evelin ja Janar


Evelin ja Janar



Päevalilleline maalähedus.

See pulm oli nii vahetu, mõnus, soe ja rõõmus – just selline nagu ka päeva peategelased! Ehe näide parimast, mida saab pakkuda üks suvine Eestimaa küünipulm. Janari ja Evelini esialgsed mõtted ja soovid olid meile nii inspireerivad ning oleme väga tänulikud, et pruutpaar kõige sellega oli nõus kaasa tulema. See oli üks tõeliselt kaunis päev ja meie armastus päevalillede vastu vaid süvenes!

Fotod: Rene Riisalu ja Pulmakorraldaja
Korraldus ja visuaalne lahendus: Pulmakorraldaja.ee
Paaripanija: Janek Pallase
Peokoht: Rehe küün
Pulmaisa: Vahur Jüris
Muusika: Vanaviisi
Valguslahendus: Eventech ja EKD kangas
Florist: Ahti Lyra, Masha
Catering: Carmen
MUAH: Raili Salvet
Pruudi kleit: Pärl Salong
Peigmehe ülikond: Zara

Kogu meie elu oli jõudnud sinnamaani kus kõik oli paika loksunud, lapsed piisavate vanusteni, elukoht tööd ja tegemised olid paigas, kuid justkui oli midagi puudu! Olime sellest rääkinud aga mitte kordagi seda tehes väga sügavuti või tõsiselt, kogu aeg tundus et on aega küll… ja nii see otsus sündis, ühel väga tavalisel argipäeval.☺
Pulmi planeerisime ca 1 aasta ning pulmade visioon oli justkui ammu välja mõeldud, kuigi see tegelikult nii ei olnud. Evelin ütles, et tema mõisapulma ei taha ja sellest sai ka pulma lähteülesanne. Lauale jäid veel mõned variandid ning tegime eeltööd just internetist, sealt vaatasime teostatud pulmi ja ammutasime infot, kuid väga kiirelt sai selgeks, et modernne pulm ei ole ka see mida me soovime.
Küüni osas langes valik väga kiiresti, sest see tundus just õige paik olevat, kuigi veidikene pani muretsema külaliste ööbimine. Lihtsalt ei olnud eelnevalt sellises pulmas käinud, kus pulmapidu lõppes kellaajaliselt, kuid täna järgi mõeldes oli see just see õige. Küüni külastades saime infot Pulmakorraldaja kohta ning kontakti. Olin eelnevalt mõelnud sellele, et tahaks kasutada pulmakorraldajat, sest teadsin kui palju tööd, pingutust ja aega see eelnev planeerimine aega võtab. Seega täna jälle tagasi vaadates ei kujutaks ilma korraldajate abita seda pulmapäeva ette.

Kui pulmakoht ja kuupäev oli paigas saime juba muude toimetustega edasi minna – kutsete ja muude asjade peale mõtlema hakata. Küün ning pulma toimumisaeg tegi paljude asjade otsustamise lihtsamaks. Kuna pulm toimus suvel siis oli lillede valik meeletu, kuid selles küsimuses ei saanud mina (Janar) oma arvamust isegi ette kujutada rääkimata avaldamisest, kuidagi oli Evelinil kohe selge, et lilledeks ja värviks on päevalill. Pulma läbivaks teemaks jäi kollane ja päevalill, sellest tulid nii riided kui ka kõik muu.

Registreerimiskoha valik oli meil paras pähkel – ei suutnud kuidagi mõelda kus see toimuda võiks. Üks oli aga kindel, et mere ääres seda teha ei soovinud! Mulle tundus, et see on kuidagi liiga palju pildil olnud ja liiga tavaline.
Peale mõningas mõtlemist jäi sõelale raba/soo/mets ja midagi sellist. Tallinna lähedal sellist kohta leida oli teine pähkel, käisime vaatamas Pääsküla raba, kuid see ei tundunud see. Lõpuks Pulmakorraldaja Taagol meenus üks koht Tallinnast ca 60km eemal üks päris omapärane koht. Seda kohta läksime vaatama talvel Eveliniga kahekesi, kohale jõudes avastasin, et olen seal eelnevalt 1 korra olnud ning juhtunud sinna kogemata mootorrattaga sõites. Ilma pikema aruteluta oli selge, et see on see õige koht. (Silme ees hakkas film juba jooksma, ilus allee ja kogu selle looduse ja ilu ärakasutamises) teadsin juba siis, et see on pulma kõige raskem osa, sest see allee ja tee mida mööda pidime käima oli pikk ja omanäoline. Pulmapäeval sinna kohale sõites andis Evelin märku, et see on raske osa, mul endal oli tegelikult kogu selle planeerimise aja, peale selle koha leidmist see tunne meeles mõlkunud ning sama tundnud, kuid ei olnud seda Evelinile öelnud! See allee oli ääristatud päevalilledega mis tegi selle emotsiooni veel tugevamaks, teadsime, et selle allee lõpus ootab meid hulk oma häid tuttavaid, kui ka meie see kõige-kõige emotsionaalsem osa, kuskilt poole tee pealt hakkasime muusikat kuulma ning nägime oma vanemaid, külalisi, muusikuid ning meie paaripanijat, kes nagu hiljem selgus, oli meie elulugudega päris palju vaeva näinud ja sealt tabavaid meenutusi oma jutu sisse pannud. Kui sellele täna mõelda siis tekib siiani hea ja väga emotsionaalne tunne. Olime selle kohavalikuga täkkesse pannud, sest paljud pulmakülalised uurisid, kust selline kohavalik ja miks just see!

Paljud olukorrad ja hetked tulid ise meie juurde, läbi siis Pulmakorraldaja või enda mõtiskluste-mõned näited:

  • Tseremoonia muusikalise pala kuulsin raadiost, polnud seda lugu eelnevalt kunagi kuulnud, kuid teadsin kohe, et see lugu sobib, Evelin kiitis selle heaks ning nii see jäi. Ei pidanud tunde kuulama ja otsima sobivat muusikat.
  • Tervitusjoogiks olime valinud Evelini onu tehtud kõrvitsaveini mis sobis hästi küüni ja olustikuga ning ka maitseelamus oli paljudele külalistele esmakorde ja meeldiv.
  • Leppisime kokku, et nimed saadame ära kividega ning mul oli enne pulmi reis Gruusiasse, ütlesin, et toon sealt kivid. Gruusias olin oma reisil juba päris lõpupäevadel, kus meeles mõlkusid kivid, kuid ei olnud neid otsinud ega leidnud. Kuid ühel päeval Kazbegi kloostrit külastades leidsin sobivad kivid Kazbegi mäe jalamilt.
  • Pulmakülaliste ümmargustesse laudadesse tehti igasse lauda meile oma istekohad, kus siis saime peo vältel kõigi lauas istuda ja keegi ei pidanud sellepärast püsti seisma või meile ruumi tegema- oli lahendus mis toimis väga hästi ja oli pulmakülalistele ootamatu.
  • Üks kindel element oli mootorratas- (kuna oleme suured mootorratta huvilised) see käis meil plaanides nii siin kui seal, kuid lõpuks leidsime koha kus ta sobis hästi ja saime oma soovi täidetud.
  • Merevaigupulber – oli meie pulmas väga emotsionaalne lahendus ja head soovid on siiani meeles.
  • Paljud käsitöölahendused-sõrmuste karp- album, kividele kotikesed jms tegi Evelin ise ja on siiani meil igapäevaselt nähtaval kohal.
  • Me ei pidanud oma pulma jaoks tegema erilisi pingutusi- olime rahulikud ning olime arvestanud, et Pulmakorraldajad teevad meie eest väga palju ära. Mõnel hetkel olime võib-olla liiga passiivsed, kuid koguaeg tundus aega küll olevat. Õigel ajahetkel jälle Pulmakorraldajad andsid teada, et nüüd on vaja tegutseda ja nii see ka oli. Sellest lähtuvalt ei läinud me stressi ega hakanud hirmasti midagi pingutama ja näitlema ja üle reageerima- asjad sujusid just nii nagu me soovisime: Me ei näinud Pulmakorraldajate tööd- kui palju nad tegid ja korraldasid, kuid peale pulmi olen aru saanud, et nad tegid väga palju.
  • Pulmakorraldajad ei rääkinud palju pisiasjadest- (kõik vajalik info oli meil olemas) mida ja kuidas nad teevad ja korraldavad, kuid need lisasid just positiivset pulmapäeva ja pakkusid palju lisandväärtust ja head emotsiooni, kui me neid pulmapäeval märkasime. Minu ema ütles, pulmaküüni maha istudes, et oleks nagu välismaa pulma saabunud☺

Paljud pulmakülalised on öelnud- See pulm oli täpselt Teie nägu… ja nii see ka meie arust oli.